Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteem on viimase aasta jooksul teinud suure hüppe. Health Founders Estonia esimene kohort tõi kiirendiprogrammi 34 ettevõtet ning märtsis toimunud Startup Bootcamp tõi kokku ligi sada osalejat ja 27 uut tervisetehnoloogia ideed. Nüüd otsib programm oma teise lennu jaoks tiime, kellel on huvi jõuda turule ja kasvada rahvusvaheliselt.

Tartu Ülikooli arendusprorektor, genoomikateadlane ja investor Tõnu Esko toob välja, et tervisetehnoloogia ei ole enam kitsas nišivaldkond. «Alates 2020. aastast on varase faasi investeeringud tervishoiutehnoloogia ettevõtetesse märkimisväärselt kasvanud, 800% 2020 ja 2025 aasta võrdluses, peegeldades nii biomeditsiini ja digitaalse tervise kiiret arengut kui ka kasvavat usaldust teaduspõhiste lahenduste kommertsialiseerimise vastu,» märgib Esko. Tema sõnul viitab see trend sellele, et tervisetehnoloogia kujuneb üheks keskseks innovatsiooni veduriks, kus akadeemiline teadmus ja ettevõtlus kohtuvad.

Health Founders Estonia programmijuht ja Lifeyeari asutaja Siim Saare julgustab liituma ka neid, kes pole kindlad, kas on selleks valmis. «Sa ei pea kõike ette teadma, et alustada. Health Founders Estonia aitab samm-sammult aru saada, mis päriselt töötab,» ütleb Saare. Ta rõhutab, et tervishoid on küll keeruline ja aeglane valdkond, kuid siin on võimalus teha tõeliselt suure mõjuga innovatsiooni. «Kui sa lahendad päriselt olulist probleemi, siis ülejäänu on õpitav. Health Founders Estonia on koht, kus õppimine toimub kiiresti ja koos teistega.»

Kiirendiprogramm pakub tervishoiutöötajatele, teadlastele, inseneridele ja ettevõtjatele praktilist tuge kogu teekonna vältel – töötubade, mentorluse, roadmapping sessioonide ja kogukonnaürituste kaudu kuni investorvalmiduse saavutamiseni. Asutajate teekonda toetatakse vastavalt arengufaasile kolmes programmis: DEFINE aitab alustavatel tiimidel liikuda ideest valideeritud ärimudelini, DEVELOP keskendub tootearendusele, kliinilisele valideerimisele ja regulatiivsele valmisolekule ning GROW toetab ettevõtteid rahvusvahelise kasvu ja ekspordi käivitamisel. Kõigi programmide osalejad saavad ligipääsu kogukonnaüritustele ning kontoripinna Tallinnas või Tartu Teaduspargis.

Programm kaasab ideid nii eluteaduste, biotehnoloogia kui ka digitaalse tervishoiu valdkondadest. Fookusvaldkondadesse kuuluvad geenitehnoloogia, personaalmeditsiin, ravimiarendus, tarkvaralised meditsiiniseadmed, digitaalsed diagnostika- ja raviteenused ning tervishoiu IKT-lahendused.

Kandideerida saab kuni 4. maini. Vaata lähemalt ja kandideeri siin.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programm Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades iduettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Maailmas, kus tõhusat suhtlust ja ümbritseva tajumist peetakse sageli iseenesestmõistetavaks, elab märkimisväärne hulk inimesi, kes seisavad igapäevaselt silmitsi kommunikatsiooni- või kuulmistakistustega. Uuringute järgi võib umbes 0,5% maailma elanikkonnast vajada mingil eluperioodil alternatiivseid suhtlus- või kuulmisvahendeid. Eestis tähendab see ligikaudu 7000 inimest – ning samaaegselt elab Põhjamaades ja Eestis üle 200 000 inimese, kelle igapäevane turvalisus ja toimetulek sõltuvad helipõhistest abivahenditest.

Kuidas suhelda oma lapsega, kui selgub, et ta ei hakkagi rääkima?

Suhtlemisraskused võivad tuleneda väga erinevatest põhjustest. Mõnel inimesel on kõne füüsiliselt takistatud, teisi mõjutavad neuroarengulised eripärad, näiteks autismispektrist tulenevad väljendus- kui mõistmisraskused. Sellistes olukordades on eriti oluline pakkuda paindlikku ja isikupärast tuge, mis annaks hääle ka neile, kel see loomulikul viisil puudub.

Kuigi teekond kõneraskustega laste, perede ja kuulmislangusega inimeste toetamisel jätkub, on üks asi kindel: uuenduslik tehnoloogia ei ole lihtsalt vidin või rakendus. See on viis anda inimestele hääl – või võimalus tajuda ümbritsevat – ning luua ühendusi, mis on igapäevase elu aluseks. Üks sellistest lahendustest on Eesti esimene veebipõhine AAC-süsteem Helli, mis aitab kõne- ja arenguraskustega lastel ning täiskasvanutel väljendada oma soove ja tundeid visuaalsete elementide kaudu. 

„Lapsed, kes ei saa end sõnaliselt väljendada, õpivad piltide abil looma seoseid, suhtlema ja osalema igapäevaelus. Nii saavad ka nemad võimaluse tajuda ümbritsevat, luua ühendusi ning oma vajadusi väljendada. Helli abil saavad lapsed oma vajadusi mugavalt läbi piltide edastada, samas seejuures ka sõnu õppida, sest Helli kordab piltidest koostatud lause ka valjuhäälselt,“ selgitas Helli tehnoloogiajuht Rando Kraav.

„Oluline väljakutse on teadlikkuse ja ligipääsetavuse suurendamine. Paljud, kes vajaksid abivahendeid, ei tea nende olemasolust ega oska toetusi taotleda. Üha olulisemaks muutub integreeritud lähenemine – tehnoloogia peab olema kättesaadav haridus-, rehabilitatsiooni- ja kodukeskkonnas ühtviisi,“ rõhutas Helli kogukonnajuht Maia Kärdla.

Iseõppiv AI aitab kuulmisvaegustega inimestel igapäevaste helidega kursis püsida

Soundfri kaasasutaja Mart Sergo sõnul on üle keskmise kuulmislangusega vaevlevaid inimesi on maailmas üle 400 miljoni, kuid paljud olemasolevad abivahendid on aegunud, kallid ja keerukad kasutada. Tihti vajab inimene mitut eri seadet, mille kogumaksumus võib ulatuda kuni 10 000 euroni. 

Soundfr pakub sellele probleemile kaasaegset lahendust. „Soundfr on tehisintellektil põhinev lahendus, mille esmane versioon tuvastab ülimalt täpselt helisid – näiteks uksekella, suitsuanduri, beebi nutu ning annab kasutajale neist reaalajas märku. Me ei plaani asendada kuulmisaparaate, vaid oleme toetavaks lahenduseks juhtudel kui kuulmisaparaadid kõrvast ära võetakse – näiteks laadimise või magamise ajal.“ selgitab kaasasutaja ja tegevjuht Mart Sergo.  

Soundfri tugevus peitub ise õpetatavas AI-s, mis kohandub iga kasutaja koduste tingimustega. Kujutage ette “Shazam” äppi, aga muusika asemel tuvastab Soundfr lahendus ülimalt täpselt klientide kodudes toimuvaid helisid nt uksekell, suitsuandur, lapse nutt ja kõik muud helid, mida kasutaja soovib AI-le õpetada.  See vähendab valeteateid ja pakub turul oluliselt paremat toimivust kui standardsed “üks lahendus kõigile” seadmed, andes ettevõttele märkimisväärse konkurentsieelise. Soundfr ühendab kõrgetasemelise AI närvivõrgustiku, selge kasutajaväärtuse ja suure turu võimaluse – luues võimaluse nii positiivseks mõjuks kui ka tugevaks kasvuks.

Lahendus sai alguse kaasasutaja Diana isiklikust vajadusest ja tema 16-aastasest kogemusest kuulmisabivahendite müügis. Koos Mart Sergo, Karl Ruubel ning Ago Timuskaga, loodi tehnoloogia, mis vastab reaalsele, pikaajaliselt alateenindatud turuvajadusele. 

Kraav lisas, et kuigi kasutajad võtavad uued lahendused kiiresti omaks, võib spetsialistidel tekkida kõhklusi: „Harjumus varasemate meetoditega ja vähene kokkupuude digivahenditega võivad põhjustada vastasseisu. Kuid edukad kasutuslood ja tehnoloogia tõhusus aitavad suhtumist järk-järgult muuta. Ka Helli areneb kasutades pidevalt, ning järjest lisandub sõnu ning viise abivajajaid aidata.“

Soundfr. Ja Helli kuuluvad tänavuaastasesse Health Founders Estonia kiirendiprogrammi. Sel aastal on kiirendisse valitud 34 tervisetehnoloogia ettevõtet. Programm toetab tervisetehnoloogia ettevõtete kasvu alates innovaatiliste ideede arendamisest kuni nende viimist investor- ja turuvalmiduseni ning ekspordini.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

“Tervise- ja kaitsetehnoloogia on kaks kiirelt kasvavat majandusharu, mida arendatakse ja kuhu investeeritakse hetkel aktiivselt. Samas ei eksisteeri need sektorid täielikult eraldiseisvalt: üha enam tekib ka lahendusi, mis on kasulikud nii tervishoiule kui ka kaitsevaldkonnale. Nende eesmärk on näiteks parandada väljaõpet, tõsta vastupidavust või valmistada meeskondi ette olukordadeks, kus inimelude päästmine sõltub kiirusest, täpsusest või toimetulekust ekstreemsetes tingimustes,” rääkis Health Founders Estonia programmijuht ja tervisetehnoloogia ettevõtja Siim Saare. 

Ta tõi välja kolm silmapaistvat tervisetehnoloogia iduettevõtet, kelle lahendused on kasulikud ka kaitsesektorile. 

PropsAid: kunsthaavadest verejooksu simulatsioonideni

PropsAid on Eesti tervisetehnoloogia ettevõte, mis valmistab tänapäeva tehnoloogiaid ja käsitöömeisterlikke oskuseid kasutades vastupidavaid meditsiiniõppe vahendeid: kunsthaavu, verejooksu simulaatoreid ja kunstjäsemeid, mis võimaldavad nii meditsiinitudengitel kui ka sõduritel harjutada ohtlikke olukordi võimalikult päriselu imiteerides. Kui seni on õppustel sageli kasutuses mannekeenid, mis ei meenuta päris inimest, siis PropsAid pakub märksa realistlikumat kogemust.

PropsAid aitab kaitsetööstust kõrgetasemelise väljaõppega, vähendades kriitilistes olukordades tehtavaid vigu.

“PropsAid sündis filmieriefektidest, mille kaudu pöördus meie poole Tartu Tervishoiu Kõrgkool sooviga saada elutruid õppevahendeid. Peale seda nägime üha uuesti, kuidas tulevased meditsiinitöötajad harjutasid vahenditega, mis ei andnud reaalse naha tunnetust ja seeläbi ka tagasidet õnnestunud protseduurist. Hakkasime prototüüpima erinevaid vahendeid, mis ühendaks filmiliku realismi meditsiinilise töökindlusega,” selgitas iduettevõtte saamislugu tegevjuht Helen Maidre. 

Priotech: nutikam ja kiirem meditsiiniväljaõpe sõduritele

Iduettevõte Priotech digitaliseerib meditsiinikoolitusi, mis on kaitseväes siiani sageli manuaalsed ja ajamahukad. Priotechi rakendus võimaldab instruktoritel ja õppuritel läbi viia realistlikke meditsiinistsenaariume, kiirendades nii oskuste omandamist kui valmisolekut. Lahendust on juba testitud Eesti Kaitseväe iga-aastastel meditsiinidrillidel ning Priotech peab hetkel läbirääkimisi ka NATOga, et kasutada platvormi 2026. aasta õppustel. 

Priotechi eesmärk on aidata sõduritel teha õiged otsused siis, kui aega on kriitiliselt vähe ja kaalul on inimelu.

“Meie kaasasutaja on tervishoiu taustaga. Oma põhitöö kõrvalt kiirabis töötas ta ka erinevate meditsiinikoolituste instruktorina. Selle käigus märkas ta, kui manuaalsed ja ebaefektiivsed paljud töövood on. Sooviga olukorda parandada hakkas ta arendama rakendust Simon, et meditsiinikoolitusi digitaliseerida. Aasta jooksul selgus, et üksi seda visiooni ellu viia on keeruline. Nii liitusid tiimiga ka teised tänased liikmed, kellega koos asutasime Priotech’i – eesmärgiga muuta meditsiiniline koolitus nutikamaks, kiiremaks ja tõhusamaks,“ sõnas Priotechi asutaja Arles Berg. 

SkipEat: energia olukordades, kus söömiseks pole aega

Eesti iduettevõte SkipEat arendab kantavat transdermaalset toitainetesüsteemi, mis aitab esmareageerijatel ja teistel eesliinitöötajatel püsida energilisena ka olukordades, kus söömine ei ole võimalik, näiteks lahingutel, päästeoperatsioonidel või pikkadel ekspeditsioonidel. Seade toimetab toitained läbi naha, aidates hoida energiataseme ühtlasena ning vähendades samal ajal toidupausidega seotud ajakadu ja logistilisi piiranguid.

Ettevõte teeb koostööd Tartu Ülikooli teadlastega ning valmistub järgmise aasta jooksul liikuma prototüübist piloot- testimiseni. Kaitse- ja päästestruktuurid on SkipEat’i selge esmane sihtgrupp. 

„SkipEat sai alguse minu enda praktilisest probleemist, mis on tuttav paljudele: kiires töötempos jäävad söögikorrad vahele ning energia ja keskendumisvõime langevad. Siit tõstatus aga hoopis palju laiem küsimus: kui igapäevatöös võib korralik toitumine olla keeruline, siis kuidas saavad hakkama päästjad, sõdurid ja teised eesliinitöötajad olukordades, kus söömiseks pole lihtsalt aega ega ka võimalust? Koos oma õe Ingaga hakkasimegi töötama selles suunas, et luua lahendus, mis muudab toitumise vaevatuks ka kõige nõudlikumates olukordades.“ Räägib SkipEat kaasasutaja Tiit Keldo. 

Iduettevõtted on osa tervisetehnoloogia kiirendiprogrammist

“Tervisevaldkonna tehnoloogiline areng on globaalselt kiires tõusus ning tänu Eesti digitaalsele taristule on meil unikaalne võimalus saada pelgalt testplatvormist valdkonna liidriks. Tervisetehnoloogia ja kaitsetööstuse lõikepunkt on alles arenemas, kuid näha on, et Eestis kasvab kiiresti kompetents, mis suudab pakkuda lahendusi nii kodusele riigikaitsele kui ka liitlastele,” lisas Saare. 

Priotech, PropsAid ja SkipEat on osa Health Founders Estonia kiirendiprogrammist, kuhu sel aastal on valitud 34 tervisetehnoloogia ettevõtet. Programm toetab tervisetehnoloogia ettevõtete kasvu alates innovaatiliste ideede arendamisest kuni nende viimist investor- ja turuvalmiduse ning ekspordini.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Samas võib tervisetehnoloogiaga alustamine tunduda keeruline ning valdkond detailirohke ja reguleeritud. Kuidas asutajana tervisetehnoloogia valdkonda mitte ära eksida, selgitavad Health Founders Estonia kiirendiprogrammi mentorid Anneli Vuks, Anna-Liisa Reinson ja Chris McKee.

Edulood sünnivad päris probleemidest ja vajadustest

Kõik teavad ütlust “kes kannatab see kaua elab”. Nii nagu rahvatarkuski nendib, ei sünni ka innovatsioon ühe hooga, ning arendusprotsess koosneb katsetustest, hüpoteeside kontrollimisest, tagasiside kogumisest ja pidevast kohandamisest, mis tihtilugu võib osutuda ajamahukaks protsessiks. “Ühtegi probleemi ei lahendata kunagi esimese korraga. Isegi kui edulugudest võib jääda mulje, et lahendus sündis justkui hoogtööna, siis tegelikkuses jõutakse päriselt toimivate ja heade lahendusteni sammhaaval, eksperimenteerides ja õppides nii edusammudest kui ka vigadest,” nendib tootejuhtimise mentor ja koolitaja Anna-Liisa Reinson. 

Lisaks ajalisele faktorile on mentorite sõnul võtmetähtsusega ka juurprobleemi defineerimine ning pidev erinevate vaatepunktide kaasamine. Tervisetehnoloogia eksperdi Anneli Vuksi sõnul on edukal tervisetehnoloogia iduettevõttel tugev missiooniga tiim, selge probleem ning hea ajastus turul, ning lahendus, mis põhineb päris kasutajate vajadustel, mitte ainult tehnoloogilisel võimalikkusel. “Ainult pidevalt katsetades, klientidelt tagasisidet kogudes ja sellest teadlikult õppides ning kohandudes jõuad lõpuks lahenduseni, mis on kliendile päriselt kõige õigem,” lisab Reinson. 

Tehnoloogiline uudsus, funktsioonide rohkus või visuaalne täiuslikkus ei loo väärtust iseenesest. Lahendus peab sobituma kasutajate igapäevatöödesse, toetama kliinilisi protsesse ning lahendama päriselt olemasolevat vajadust. Reinsoni sõnul peaks tulemuse asemel eelkõige lähtuma juurprobleemist, mis on palju olulisem kui tehnoloogilise lahenduse innovatiivsus või täiuslikkus. “Isegi kõige täiuslikumast tehnoloogilisest lahendusest ei ole kasu, kui kellelgi seda tegelikult vaja ei ole,” nendib ta.

Mentorite õigeaegne tugi ja teadmised aitavad eesmärke saavutada

Mentorite sõnul eeldab tervisetehnoloogia areng valmisolekut mõelda endast väljapoole, sest innovatsioon sünnib siis, kui iduettevõtted ei lase end piirata varasemate süsteemide, pärandtehnoloogiate või mõtteviisiga “nii on alati tehtud” mõtteviisiga. “Üks asi, mida oleksin oma karjääri jooksul elu- ja terviseteadustes ning tervisetehnoloogias igapäevaselt vajanud, on olnud mentor. Keegi, kellelt õppida, kellega ideid arutada ja kes vajadusel suunaks,” sõnab teadlane ja Better Medicine’i UK turu direktor Chris Mckee. 

“Ilma mentorita on väga lihtne oma ideedesse ja mõtetesse ära eksida. Hea mentor on korraga sinu suurim toetaja ja kriitilisim mõttekaaslane. Ta on keegi, kes on piisavalt kompetentne, et mõista sinu teekonda ja näidata sulle seeläbi erinevaid võimalikke teeradu, mida sa ise üksi võib-olla ei märkaks. Mentoriga saad arutada nii rõõme kui ka muresid ning saada alati ausat tagasisidet, sest mentoril ei ole mängus muid huve kui sinu edu“ lisab Reinson.

Mckee hinnangul saab mentorlus olema eriti oluline Eestis ja laiemalt ka Baltikumis. “Tuues sisse välisriikide kogemuse ja teadmised, on nende kogemusest siin palju õppida – teised turud on olnud aktiivsed ja edukad tervisetehnoloogias juba aastakümneid. Eesti ja Baltikumi tugevuste kombineerimine digitaalse innovatsiooni valdkonnas koos rahvusvaheliselt tõestatud praktikatega aitab luua tugeva ja kestva ökosüsteemi, kus tervisetehnoloogia saab areneda ning lahendusi eksporditakse üle maailma,” selgitab dr McKee.

Kogukond on lahenduste leidmisel kriitilise tähtsusega

Chris Mckee toob lisaks mentorite olulisusele välja ka tervisetehnoloogia kogukonna laiendamise, et luua laiem arusaam valdkonna probleemidest. “Tervisetehnoloogia ei seisne täiuslikus tootes, vaid selles, millist positiivset mõju ja tulemusi sinu tehnoloogia suudab pakkuda patsientidele ja tervishoiutöötajatele, isegi kui see pole täiesti täiuslik,” sõnas ta. 

“Tihtipeale keskendutakse ainult oma kliinilisele valdkonnale, näiteks kardioloogia, neuroloogia, onkoloogia jne, ja kuigi see on oluline, ei pruugi see alati olla parim lähenemine. Laiemad sündmused ja kogunemised erinevate kliiniliste ja tervisetehnoloogia kogukondade vahel aitavad kokku viia sarnaste väärtuste ja eesmärkidega inimestest, kes tahavad peamiselt teha midagi, mis parandab patsientide ja tervishoiutöötajate olukorda. Sageli kaotame end oma kitsastes valdkondades, keskendudes vaid oma erialale, kuid laiemad kogunemised on sama olulised usaldusväärsuse loomisel ja võtmepartneritega kohtumisel,” sõnas ta. 

Mentoritest: 

Anna-Liisa Reinson on tootejuhtimise mentor, koolitaja ja tootearenduse direktor, kes aitab meeskondadel tugevdada nende tootearenduse strateegiat, üles ehitada tugevaid tootemeeskondasid ning luua kasutajakeskseid tooteid organisatsioonides, kes soovivad keerulistesse ja reguleeritud valdkondadesse innovatsiooni tuua.

Dr. Chris McKee on terviseinnovatsiooni juht, kelle erialaks on digitaalne tervishoid, tehisintellekt ja personaalmeditsiin. Better Medicine’i UK turu direktor ning aitab ta ellu viia tervishoidu muutvaid lahendusi, ühendades tipptasemel teadusuuringud reaalse mõjuga tervishoius.

Anneli Vuks on kogenud tervisetehnoloogia tootearenduse ekspert, kes aitab ettevõtetel tugevdada tootearenduse juhtimist, seadistada tootemõõdikud, prioriseerida ülesandeid ning siduda MDR-i ja kvaliteedinõuded igapäevaste tootetavadega. Tema kogemus katab kogu toote elutsükli – alates ärivajaduste tõlkimisest tehnilisteks nõueteks ja backlogide haldamisest kuni analüütika, toote teekaartide ja kasutatavuse juhtimiseni. Anneli on praktiliselt töötanud ISO 13485 kvaliteedisüsteemide, IEC 62366-1 kasutatavusprotsesside ning ISO 14971 riskijuhtimisraamistike rakendamisega meditsiiniseadmetes, tuues väärtust nii toodete arendusele kui ka regulatiivsete nõuete täitmisele.

Anneli Vuks, Anna-Liisa Reinson ja Chris McKee on Health Founders Estonia kiirendiprogrammi mentorid. Sel aastal on kiirendisse valitud 34 tervisetehnoloogia ettevõtet. Programm toetab tervisetehnoloogia ettevõtete kasvu alates innovaatiliste ideede arendamisest kuni nende viimist investor- ja turuvalmiduseni ning ekspordini.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Memorandumi on allkirjastanud Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Metrosert, Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (tervisetehnoloogia kogukond), Eesti Tervisemajanduse Koda (sh Health Founders ja DTx Estonia), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tartu Biotehnoloogia Park ning tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE.

Memorandumi peamine võtmesõna ongi “koos” ehk Eestis era- ja riigisektor loovad ühiselt sellise keskkonna, mis on innovatsioonisõbralik juba sünnihetkest kuni välisturgudeni jõudmiseni. Seda võimalikult väikese bürokraatiaga, kuid siiski turvaliselt ja teaduspõhiselt. Piiratud ressurssidega on eriti kriitiline ühendada jõud.

Memorandumile järgneb juba septembri lõpus valmiv allkirjastajate ühiste tegevuste teekaart ehk tegevuskava. Tegevuskava sisaldab näiteks uute tervishoiulahenduste turuletoomise lihtsustamist, arstide ja patsientide seas uute toodete kasutuselevõtu toetamist ning ennast tõestanud tehnoloogiate ekspordile kaasa aitamist.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tuleb tervishoidu hakata vaatama kui võimalikku tuluallikat – inimeste heal tervisel on selge majanduslik mõju. "Riigi töö on luua innovatsiooni soodustav keskkond, kus ettevõtjatel on hea uusi lahendusi luua ning tervishoiuasutused saavad neid katsetada. Maailmas on tervisetehnoloogiate valdkonna vastu suur huvi ning Eestil on kõik eeldused olla jätkuvalt siin teerajaja. Sellest kõigest võidavad nii arstid kui ka patsiendid,” lisas Joller.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on avaliku ja erasektori koostöö vältimatu. „Vananeva ühiskonna ja rahanappuse tõttu ei saa me lubada iganenud tehnoloogiaid. Innovatsioon läbi mõjusamate, kiiremate ja kvaliteetsemate andmepõhiste teenuste peab jõudma meie tervishoiusüsteemi. See tähendab senisest suuremat erasektori kaasamist. Võidab nii meie tervishoiusüsteem, inimesed kui ka avanevad paremad kasvu- ja ekspordivõimalused Eesti ettevõtetele,“ selgitas Keldo.

„2025. aastal astub Eesti tervisetehnoloogiate arendamises ja kasutuselevõtus täiesti uude ajajärku – esimest korda läheneme sellele süsteemselt, sidudes kokku arenduse, rakendamise ja ekspordi. Selle taga on tugev koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning ökosüsteemi tugiorganisatsioonide vahel. Meie jaoks on oluline, et Eesti terviseinnovatsioon ei oleks ainult kodumaine edulugu, vaid looks ka uusi kasvu- ja ekspordivõimalusi rahvusvahelisel tasandil. Health Founders Estonia (HFE) toimemudel aitab seda hüpet ellu viia ning kinnitab Eesti positsiooni digitaalse tervise ja tervisetehnoloogia eestvedajana,” ütles Erki Mölder, Eesti Tervisemajanduse Koja juhatuse liige ja asutaja.

„Eesti tugevus on olnud alati era- ja avaliku sektori koostöös,” toonitas Ats Albre, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president. “Ühine memorandum kinnitab, et liigume tervisevaldkonnas koos samas suunas, et tervisetehnoloogia arendused ja innovatsioon jõuaksid kiiremini kasutusse. Koos tegutsedes sünnivad lahendused, millel on potentsiaal jõuda rahvusvahelistele turgudele.“

Ka Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos pidas oluliseks mitte ainult paremat ennetust ja ravi võimaldavate lahenduste kasutuselevõttu Eestis vaid ka uutele turgudele laienemist. „Kavatsuste kokkulepe on märk, et tervisevaldkonna kogukond tegutseb ühiselt selle nimel, et siit kasvaksid välja järgmised rahvusvahelised edulood – miks mitte ka tervisetehnoloogia ükssarvik. Kui suudame jõud ühendada, sünnivad lahendused, mis muudavad tervishoiu tõhusamaks ning parandavad inimeste tervist ja elukvaliteeti,“ ütles Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos.

HFE programmi aitab EL rahastuse toel ellu viia Ettevõtluse ja Innovastiooni Sihtasutus.

Eesti esimese tervisetehnoloogia kiirendiprogrammi vastu oli huvi suur – kokku kandideeris 47 tiimi nii Eestist kui mujalt maailmast. „Tervisevaldkonna tehnoloogiline areng on globaalselt kiires tõusus ning tänu Eesti digitaalsele taristule on meil unikaalne võimalus saada pelgalt testplatvormist valdkonna liidriks,” lausus Health Founders Estonia programmijuht ja ettevõtja Siim Saare. Saare hinnangul oli huvi HFE kiirendiprogrammide vastu ootuspärane.

“Hindamiskomisjoni otsusega võeti kiirendiprogrammi vastu 34 tiimi, kes asuvad järgneva aasta jooksul oma seniseid lahendusi edasi arendama ja turule viima. Suure potentsiaaliga ettevõtteid on peaaegu võrdselt nii eluteaduste kui ka digitervise poole pealt. Põnevaid lahendusi on palju ja info kõikide ettevõtete kohta on leitav meie kodulehelt. Hindamiskomisjoni üheks peamiseks valikukriteeriumiks oli kliinilisest probleemist arusaamine ja sobiva tiimi olemasolu, kellel on vajalikud kompetentsid selle probleemi lahendamiseks,” selgitas Saare. 

Eesti ülikoolidest tuleb ettevõtlusesse pidevalt läbimurdelisi ideid 

HFE eluteaduste programmijuht Andrus Kurvits lausus, et eluteaduste valdkonnast võeti tiime programmi lausa kolm korda rohkem kui alguses julgeti planeerida. “Eesti eluteaduste valdkonnaga on järelikult kõik hästi, sest kandideerimine näitas, et ülikoolidest tuleb pidevalt uusi läbimuredelisi ideid, millel on tugev ekspordipotentsiaal,” rõõmustas Kurvits. 

Tema hinnangul on programmi valitud eluteaduste lahendused tõeliselt mitmekesised ja ambitsioonikad: tiimid töötasid näiteks vähi varajase avastamise ja vaktsineerimise kallal ning otsivad lahendusi ka malaaria ravile.

“Valikut tehes hindasime eelkõige tiimide sisemist motivatsiooni kasvada – nii programmi jooksul kui pärast selle lõppu. Samuti vaatasime arendatavate lahenduste kommertsiaalset potentsiaali: kui realistlikult saab nende ideest tulevikus skaleeritavat ja mõjusat toodet,” kirjeldas Kurvits. 

Kolm programmi, kolm erinevat fookust 

Valituks osutunud idud jagunevad kolme programmi:

DEFINE – 21 tiimi, kes arendavad oma idee varajases faasis töötavaks lahenduseks.

DEVELOP – 12 tiimi, kes keskenduvad toodete ja teenuste edasiarendusele.

GROW – üks ettevõte, kelle lahendus on valmis rahvusvaheliseks laienemiseks.

Osalejad valiti mitme-etapilise protsessi käigus. Hindamiskomisjonis osalesid teiste seas EISi tervisetehnoloogiate ja -​teenuste fookusvaldkonnajuht Kristiina Sepp, Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli Kliiniliste Uuringute Keskuse juht Katrin Kaarna, TalTechi innovatsiooniekspert Kadi Lubi, Tehnopoli innovatsioonijuht Helen Staak ning investorkogukondade EstBAN ja EstVCA esindajad.

Kas valitud tiimide hulgast tuleb järgmine tervisetehnoloogia ükssarvik, seda Siim Saare ennustada ei julge. “Tänases faasis on veel vara ennustada, kellest võiks saada järgmine Eesti tervisetehnoloogia sektori edulugu. Eeldused selleks on kõikidel programmi vastu võetud tiimidel olemas. Meie kui tervisetehnoloogia kiirendi- ja innovatsiooniprogrammi ülesanne on aidata seda potentsiaali realiseerida,” sõnas ta. 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Muun Health sündis praktilisest vajadusest. Erakliinikus töötades märkas Kerli Luks, et ühe enam naisi pöördus vastuvõtule hormonaalsete muredega, kuid olemasolevad vereanalüüsid ei pakkunud tema sõnul piisavat täpsust. „Puudus käepärane lahendus sagedasemaks ja mugavamaks hormoonitasemete mõõtmiseks,“ ütleb ta.

Vajadusest arenes välja Muun Health – tänaseks kolm avalikku toetust pävlinud kodune seade, mis võimaldab kodus jälgida hormonaalset tervist. Kuna tegemist on füüsilise seadmega, oli alustamine selle võrra keerulisem – tootearendus polnud Luksi sõnul lihtne. „Kuna seade on füüsiline, siis riistvara arendamine nõuab aega, investoreid ja tugevat meeskonda. Lisaks on arenduskulud suuremad ja turule jõudmine aeglasem, mistõttu on investorite leidmine keerulisem,“ selgitab Luks.

„Alustasin üksikasutajana ja mul oli õnne, et leidsin kiiresti õiged inimesed ja kogukonnad, kes mind toetasid. Samas tundsin kaua aega puudust partneritest, kellega koos teekonda jagada. Tugev põhitiim on varajase faasi idufirma jaoks hädavajalik, eriti seetõttu, et meditsiinivaldkonnas tegutsemine on keeruline – osapooli on palju, regulatsioonid ranged. Mina sain selle toe Health Founders Estonialt, kus jagatati teadmisi, pakuti tuge vajalike kontaktide loomisel ja aidati tootearenduses fookuspunktidele keskenduda.“

„Me ei loo tehnoloogiat arstide asendamiseks, vaid nende kõrvale.”

– Helena Ije, Better Medicine’i kaasasutaja ja tegevjuht

Radioloogide ülekoormus ja pikk ooteaeg vähiuuringutele on probleem kogu maailmas. Just praktilisest vajadusest, nagu ka mitmed teised edukad lahendused, sündis Better Medicine. Ettevõte arendab tehisintellektil põhinevaid lahendusi, et avastada vähki varasemas staadiumis ja muuta pildidiagnostika tõhusamaks. „Meie meeskonda kuulub radioloog ja teeme igapäevaselt koostööd teiste spetsialistidega. Meditsiinilahendused peavad olema praktilised, ohutud ja reaalselt kasutatavad,“ rõhutab Ije. 

Better Medicine’i esimene toode, neerukasvajate tuvastamise AI-lahendus on esimene omataoline Euroopas ning esimene Eestis arendatud tehisintellekti meditsiiniseade, mis on saanud MDR CE-märgise. „See tunnustus kinnitas, et meie teadustööl on rahvusvaheline potentsiaal. Tänu Health Founders Estonia toele saime ligipääsu kliinilisele koostöövõrgustikule, mentoritele ja rahastusvõimalustele, mis meid tänaseks siia toonud on. Eesti tervisetehnoloogia sektor on stardivalmis – ökosüsteemi toetus on olemas ning nüüd tulebki ideed lihtsalt ellu viia,“ julgustab Ije ettevõtjaid. 

Tänaseks on Better Medicine kujunenud üheks rahvusvaheliselt nähtavaimaks Eesti meditsiinitehnoloogia tegijaks. Ettevõtte kasvu on toetanud nii Eesti äriinglid kui ka investeerimisfond Superangel. Läbimurde tõi aga  EISi (endise EASi) 800 000-eurone toetus ning hilisem 2,5 miljoni eurone grant Euroopa Innovatsiooninõukogult (EIC). 

„Health Founders Estonia on just selline kogukond, mida ma ise alustades vajasin.”

– Katrina Laks, Migreventioni tegevjuht

Migrevention kasvas välja Katrina Laksi isiklikust kogemusest kroonilise migreeniga. „See ei olnud lihtsalt ebamugavus, vaid tervist laastav seisund. „Õnneks sattusin kokku neuroloog Mark Braschinskyga, kes aitas mul mitte ainult paraneda, vaid inspireeris mind ka suuremalt unistama  – kui mina sain abi, miks mitte aidata ka teisi?“ kirjeldab Laks kliinilisest vajadusest sündinud Migreventioni algust. 

Migreventioni esimesed investorid olid Eesti ingelinvestorid, kellest paljud on ettevõtte kõrval tänaseni – toetades mitte ainult rahaliselt, vaid ka sisuliselt. Täna on platvormil üle 11 000 kasutaja, kes on sisestanud peavalupäevikusse ligi 90 000 episoodi. Nüüd valmistub ettevõte sisenema Ühendkuningriigi turule.

Tänasest edust olenemata tunnistab Laks, et valdkonda sisenemine oli keeruline. „Terviseinnovatsioonis ei piisa vaid heast ideest. On vaja mõistmist, kogemusi ja tuge. Varases faasis oleksin väga hinnanud praktilisi kogemusi ning ausaid vestlusi – mis töötab ja mis mitte. Kui saaksin uuesti alustada, otsiksin kohe kiirendi, mis pakub tuge kliiniliste uuringute läbiviimises, aitaks mõista regulatiivseid nõudeid ning toetaks tootega turule sisenemisel.“

Edulood sünnivad toetavast tugisüsteemist ja koostööst

„Nagu eeltoodud edulood näitavad, sünnib terviseinnovatsioon ainult siis, kui asutajatel on ligipääs tugevale ja toetavale ökosüsteemile – meie eesmärk Health Founders Estonias on toetada valdkondadeülest koostööd, tuues kokku teadlased, arstid, ettevõtjad ja investorid. Nii saame mõista reaalseid turuvajadusi, et päriselt vajaminevaid lahendusi leida. Samuti pakume ettevõtjatele võimalust oma lahendusi kliinilises keskkonnas testida, kasutada päriselu andmeid ning valmistuda investeeringute kaasamiseks ja rahvusvaheliseks kasvuks,” sõnab Health Founders Estonia programmijuht ja ettevõtja Siim Saare.

Asutajate teekonda toetatakse vastavalt ettevõtere arengufaasile kolmes kiirendiprogrammis. Baasprogramm DEFINE on eelkõige suunatud alustavatele tervisetehnoloogia ettevõtetele. DEVELOP keskendub juba tootearendusele, kliinilisele valideerimisele ning regulatiivsetele nõuetele. Ettevõtetele, kes püüavad laieneda rahvusvaheliselt, pakub tuge GROW programm. 

Health Founders Estonia kiirendiprogrammidesse saab kandideerida 30. juunini. Vaata lähemalt siit.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Startup Estonia toetavad koostöös Health Founders Estoniaga järgmise nelja aasta jooksul tervisetehnoloogia iduettevõtete kasvu – eesmärgiga arendada Eesti positsiooni teadmuspõhise meditsiinitehnoloogia keskusena.

Baasprogramm DEFINE on 24-nädalane kiirendiprogramm ambitsioonikatele tervisetehnoloogia iduettevõtjatele, kes soovivad liikuda ideest valideeritud väärtuspakkumiseni ning saavutada esmane investorvalmidus. Tootearendusprogramm DEVELOP keskendub arendusele, kliinilisele valideerimisele ja regulatiivsele sertifitseerimisele, et viia lahendus turuvalmidusse. Kasvu ja ekspordiprogramm GROW keskendub kasvufaasis olevate ettevõtete toetamisele, suurendades nende müügi- ja ekspordivõimekust.

“Kui sa tahad, et investorid sind tõsiselt võtaksid, alusta tugevast vundamendist,” kutsus investor ja Health Founders Estonia üks eestvedajatest Erki Mölder tervisetehnoloogia ettevõtteid programmiga liituma. Ta rõhutas, et äri tegemine tervisetehnoloogia valdkonnas tähendab seda, et lisaks tehnoloogiale tuleb kursis olla ka regulatoorsete, kliiniliste ja äriliste küsimustega, mida kiirendiprogramm pakub.

“Teadus ilma rakenduseta on üks ilus raisatud mõte. Selleks, et maailmamuutev avastus saaks tegelikult inimeste elusid parendada, muutma elustiili tervislikumaks või käitumist mõistlikumaks, on vaja see avastus muuta tooteks või teenuseks,” nentis ka Tartu Ülikooli arendusprorektor ja inimese genoomika tippteadlane Tõnu Esko, kes soovitas tervisetehnoloogia teadlastel ettevõtlusesse liikuda.

Health Founders Estonia kaasab projekti ideid nii eluteaduste kui ka digitaalse tervishoiu valdkondadest. Fookusvaldkondadesse kuuluvad geenitehnoloogia, personaalmeditsiin, ravimiarendus, bioinformaatika ja meditsiinitehnika, samuti tarkvaralised meditsiiniseadmed, digitaalsed diagnostika- ja raviteenused ning tervishoiu IKT-lahendused.

Kandideerida saab 30. juunini. Vaata lähemalt siit.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetavad järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades iduettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ja kogukonda.

Ideedest prototüüpide ja ärimudeliteni

“Kohale tuli 18 tiimi, kellest paljud olid oma ideed juba prototüübiks arendanud ning otsisid nüüd rahastust või võimalusi toote edasiarendamiseks. Bootcampi lõpuks said osalejad võimaluse oma ideid esitleda, misjärel kuulutati välja võitjad erinevates kategooriates,“ rääkis bootcampi korraldaja, Civitta projektijuht Triin Gede. Auhinnad pälvisid: 

• OÜ Asvel, kes arendab tehisintellektil põhinevat kirurgiaseadet, mis aitab kirurgidel operatsioone kiiremini ja tõhusamalt läbi viia.
• Guardiani tehnoloogiline lahendus, mis ühendab raviskeemi nutika ravimikarbiga, võimaldades eakatel oma ravi tõhusamalt jälgida ja kauem iseseisvalt hakkama saada. 

• Priotechi rakendus “Simon”, mis aitab meditsiinitiimidel harjutada päriselu olukordi, kasutades virtuaalseid patsiente erinevates hädaolukorra- ja kliinilistes stsenaariumides. 

Eriauhind anti välja ka Tartu Ülikooli Kliinikumi õdede algatusele AnESTasia, mille eesmärk on luua õdedele parem teabehalduspaltvorm.  

Lisaks tunnustati ka vanurite ja krooniliselt haigete igapäevast elu parandav äpp AURAGUARD, diabeediäpp Glu ja Mikrobioomi sekveerimisel varajase vähi avastamiseks välja töötatav tehnoloogia Omacure. 

Health Founders Estonia (HFE) Startup Bootcampi eesmärk oli kiirendada tervisetehnoloogiate arengut, tuues ühe katuse alla iduettevõtjad, teadlased, tervishoiutöötajad ja IT-spetsialistid. Üheskoos otsiti viise, kuidas muuta ideed toimivateks lahendusteks. Osalejaid toetasid kogenud mentorid ning toimusid praktilised töötoad. Iga tiim sai ekspertidelt vahetut tagasisidet, mis aitas nende ideid edasi arendada.

Tartu Ülikooli arendusprorektor ja inimese genoomika professor Tõnu Esko tõdes, et osalenud tiimide tase oli ootuspärasest kõrgem. “Vähemalt pooltel oli olemas potentsiaal areneda päris ettevõtteks ning nende fookus oli reaalseltele probleemidele lahenduste pakkumisel. Esindatud olid erinevad lahendued nii äppide kui ja andmeplatvormide näol. Eluteadustele keskenduvaid ideid oli sel korral vähem – rõhk oli pigem praktilistel lahendustel kui olemasoleva teaduse rakendamisel,“ selgitas Esko.

Meeskondade tugeva taseme tõi välja ka Martin Veselý, biokeemia taustaga innovatsioonikonsultant Oxfordi Ülikoolist ja Civitta Slovakkia kiirendiprogrammide juht. “Meeskonnad olid tugevad ja ideede valik oli muljetavaldavalt mitmekesine – lahendusi leidus alates biotehnoloogiast kuni elustiilirakendusteni. Samuti osales nii ideefaasis meeskondi kui ka neid, kel juba prototüübid olemas. Just selline mitmekesisus loob tugeva pinnase tõeliseks arenguks terviseinnovatsiooni sektoris,“ tõdes Veselý. 

Health Founders Estonia toetab innovaatiliste ideede arendamist ja turule viimist septsiaalsete kiirendprogrammidega 

Järgmine samm ideede arendamiseks on kiirendprogrammidega liitumine. Augustis algavad mitmed programmid, mis toetavad tervisetehnoloogia ettevõtteid eri arenguetappides. Registreerimine baasprogrammi DEFINE, tootearendusprogrammi DEVELOP ning ekspordivõimekuse kasvatamisele suunatud GROW programmi on juba alanud. 

Ettevalmistav Health Founders Estonia Startup Bootcamp toimus 16.-17. mail Tartus. HFE programmi aitab Euroopa Liidu rahastuse toel ellu viia Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Startup Estonia kaudu.

Tervisetehnoloogia sektor seisab väljakutsete ees

Mitmed maailmas laineid löövad Eesti päritolu iduettevõtted näitavad selgelt, et siin on tugev ettevõtluskeskkond ja suur potentsiaal tehnoloogiaettevõtete arendamiseks. Tervisetehnoloogia sektor seisab aga mitmete väljakutsete ees – majanduskeskkonnas valitsev ebakindlus, tervishoiusüsteemi kasvav koormus, teadlaste ja kliiniliste spetsialistide vähene ettevõtlusvalmidus ning piiratud rahastusvõimalused on viinud selleni, et uute ettevõtete pealekasv on viimaste aastate madalaimas seisus. See takistab Eesti teadusavastuste ja uuenduslike tehnoloogiate liikumist turule ning nende muutumist maailma muutvateks lahendusteks.

Lisaks on puudu toimivatest koostöömehhanismidest – avalik ja erasektor töötavad tihti eraldiseisvalt ning koostöö teadlaste, arstide ja ettevõtjate vahel ei ole süsteemselt toetatud. Health Founders Estonia (HFE) eesmärk on teaduse, meditsiini ja ettevõtluse ühendamine ning uue põlvkonna ettevõtjate toetamine, et Eesti tervisetehnoloogia maailmakaardile viia ning pakkuda vastuseid nii kodumaise tervishoiusüsteemi probleemidele kui ka globaalsetele väljakutsetele. 

Täna tegutseb Eestis umbes 50 aktiivset tervisetehnoloogia ettevõtet. Võrdluseks: Soomes on selle valdkonna ettevõtete asutamise määr 2-3 korda kõrgem, nende omakapitali investeeringute maht kuni 20 korda suurem ja ekspordimaht ületab meie oma 50-kordselt. Eestili ole puudu ideedest, vaid terviklikust ja tõhusast ökosüsteemist, mis toetaks tervisetehnoloogia ettevõtte arengut kogu innovatsiooniteekonna vältel ideest ekspordini. 

Health Founders Estonia pakub iduettevõtjatele süsteemset tuge nii uue lahenduse arendamisel, kliinilisel valideerimisel, regulatiivsel ettevalmistusel kui ka turulejõudmisel. Meie tegevus lähtub „praktikult praktikule“ põhimõttest, kus asutajad, teadlased, arstid ja teised valdkonnaga seotud eksperdid loovad koos praktilisi ja mõjuvaid lahendusi. Lisaks tegeleme aktiivselt kogu sektori arendamisega, et Eestis sünniks edaspidi rohkem maailmamuutvaid tervisetehnoloogia edulugusid.

Ettevõtjate toetamiseks käivitatakse mitmed uuenduslikud programmid

Health Founders Estonia kutsub käesoleval aastal algavatesse kiirendiprogrammidesse osalema iduettevõtjaid nii eluteaduste kui ka digitaalse tervishoiu valdkondadest. Programmide fookusvaldkondadesse kuuluvad geenitehnoloogia, personaalmeditsiin, ravimiarendus, bioinformaatika ja meditsiinitehnika, samuti tarkvaralised meditsiiniseadmed, digitaalsed diagnostika- ja raviteenused ning tervishoiu IKT-lahendused. 

Kandideerimiseks on avatud augustis algavatesse kiirendiprogrammidesse, mis toetavad tervisetehnoloogia ettevõtteid eri arenguetappides:

DEFINE – tervisetehnoloogia iduettevõtte baasprogramm

DEVELOP – tootearendusprogramm 

GROW – äriarenduse ja ekspordiprogramm

Lisaks toimub 16.–17. mail Health Founders Estonia Startup Bootcamp. Tegemist on 2-päevase häkatoniga, mida mis toob kokku teadlased, tervishoiutöötajad, insenerid ja ettevõtjad, et asuda lahendama kõige pakilisemaid tervishoiuvaldkonna väljakutseid. 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programm Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades iduettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Eesti on ülemaailmselt tuntud kui liider uuenduslike tervisetehnoloogiate arendamisel. Meil on kiiresti kasvav tervishoiutehnoloogia tööstusharu, millel on suur majanduslik väärtus, kõrge ühiskondlik mõju ja märkimisväärne ekspordimaht. See on rajatud tõhusale ja ülemaailmselt integreeritud tervishoiutehnoloogia ökosüsteemile, mis loob igal aastal mitmeid rahvusvahelisi edulugusid.

Ülemaailmne väljakutse

Tervishoiusüsteemid kogu maailmas on üha suurema surve all. Vananev elanikkond, kasvavad ravijärjekorrad ja süvenev arstide puudus seavad ohtu tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi. On selge, et tervishoiu struktuuriprobleemide lahendamine nõuab nii julgeid poliitilisi otsuseid kui ka uuenduslikke praktilisi lahendusi, et muuta kogu süsteem tõhusamaks, tulemuslikumaks ja patsiendikesksemaks.

Võimalus Eestile

Tänu Eesti ainulaadsele kogemusele tervishoiu digitaliseerimisel ja kiirelt arenevale süvatehnoloogia ökosüsteemile on võimalus luua ainulaadne kasvukeskkond uute teaduspõhiste terviseehnoloogia ettevõtete loomiseks.

Vaadates sektori arengut Eestis viimase 20 aasta jooksul, on siiski ilmne, et olemasolevad tehnoloogiasiirde mudelid on suutnud luua vaid üksikuid edulugusid. Kuna Eestil on piiratud kogemus teadustulemuste kommertsialiseerimisel ja vähene arv inimesi, kellel on vajalikud pädevused, on sektori rahvusvaheline konkurentsivõime ja ekspordivõimekus võrreldes naaberriikidega oluliselt madalam.

Näiteks võrreldes Soomega muutub umbes 2-3-kordne erinevus uute tervisetehnoloogia ettevõtete loomisel 15-20-kordseks erinevuseks riskikapitali kaasamisel ja peaaegu 50-kordseks erinevuseks ekspordikäibes.

Eesti tervishoiutehnoloogia viimine järgmisele tasemele

Järgmise põlvkonna Eesti tervisetehnoloogia edulugude loomine nõuab ökosüsteemi uut toimimismudelit koos programmide ja tugiteenustega, mis on suunatud ettevõtete valdkonnaspetsiifilistele vajadustele.

Selle asemel, et keskenduda ainult ülalt alla suunatud poliitikale ja projektipõhistele kogukonnaalgatustele, peame looma pikaajalise tugisüsteemi asutajatele ja ettevõtjatele, kes on piisavalt julged (ja hullud), et lahendada maailma kõige keerulisemas tööstusharus keerulisi probleeme.

Eesti tervishoiutehnoloogia ökosüsteemi kasvu kiirendamiseks koondame Health Founders Estonia (HFE) nime all laiapõhjalise liidu, mis koosneb valdkonna ekspertidest, ettevõtjatest ja praktikutest. HFE asutajaliikmete hulka kuuluvad Eesti Tervisemajanduse Koda (Health Founders ja DTx Estonia), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Teaduspark ja CIVITTA.

Kutsume kõiki ökosüsteemi sidusrühmi – alustavaid ettevõtteid, poliitikakujundajaid, tervishoiuteenuste osutajaid, patsiendiorganisatsioone, ülikoole ja teadusasutusi ja investoreid – ühinema Health Founders Estonia’ga, et viia Eesti tervisetehnoloogia kogukond uuele tasemele!

Liitu kogukonnaga!

Kuid julgete ideede muutmine suure mõjuga tervisetehnoloogia ettevõteteks nõuab enamat kui visiooni. Selleks on vaja õiget tugisüsteemi, teadmisi ja võrgustikku. Siinkohal tuleme meie appi.

Health Founders Estonia on maailma esimene riigi tasemel kiirendi, mis on pühendatud varajase faasi tervisetehnoloogia idufirmadele.

Me usume, et järgmise põlvkonna tervishoiulahendused tulevad koostööst, kus tipptasemel teadus kohtub ettevõtlusega. Meie missioon on aidata uuendajatel muuta ideed mõjuks, pakkudes vajalikku stardiplatvormi, sealhulgas:

maailmatasemel mentorlust tervisetehnoloogia tippekspertidelt
juurdepääsu investoritele, kes usuvad tervishoiutehnoloogia potentsiaali
sidemed tervishoiujuhtidega, kes on valmis uusi lahendusi kasutusele võtma

Kui oled teadlane, kellel on murranguline avastus, arst, kellel on idee ravisüsteemi parandamiseks, või asutaja, kellel on julge visioon, siis see on sinu võimalus kujundada tervishoiu tulevikku.

Kas olete valmis?

Liitu meiega Health Founders Estonia’s ja ehitame üheskoos tervise tulevikku.

Liitu kogukonnaga